Lennuki pardasalvesti
|
See artikkel räägib lennunduse mõistest; küberneetika mõiste kohta vaata artiklit Must kast; teatri mõiste kohta vaata artiklit Must kast (teater); Eesti teatri kohta vaata artiklit Must Kast. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Lennuki pardasalvesti ehk must kast on elektrooniline andmete registraator lennuki seadmete seisukorra ja juhtimiskorralduste jäädvustamiseks.
Lennukites on kaks salvestit: piloodikabiini helide registraator ning lennuandmete registraator. Mõlemad kasutavad elektroonset mälu, aga registreerimispõhimõte on nagu see oli silmuslindiga magnetilisel helisalvestusseadmel – maksimaalse registreerimiskestuse ületamisel hakatakse varasemat registrogrammi üle kirjutama.
Salvestite registrogrammid aitavad uurida lennuõnnetusi ja muid lennuintsidente.
Piloodikabiini helisalvesti
[muuda | muuda lähteteksti]Piloodikabiini helisalvesti (rahvusvaheliselt kasutatav lühend CVR, cockpit voice recorder) salvestab pilootide vestluse, suhtluse lennujuhtidega ja helid piloodikabiinis. Mikrofon paikneb enamasti kabiini ülaosa paneelis ning salvestab ka lennu tehniliste näitajatega seotud helid (TAWS-i hoiatussignaalid, seadmete sisse- või väljalülitamise jms). CVR-i salvestised ei ole üldjuhul avalikud, ka salvestiste transkriptsiooni avalikustamisel on piiranguid.[1][2][3]
Pardasalvesti
[muuda | muuda lähteteksti]Pardasalvesti (lühend FDR, flight data recorder) registreerib andmeid lennuki seadmete töö kohta. FDR-i andmete abil tuvastatakse lennuõnnetuste põhjusi (piloodi eksimus, tehniline rike vms) ja täiustatakse lennuohutust.[1][4][5]
Andurite lugemeid võetakse mitu korda sekundis. Uuemad pardasalvestid registreerivad vähemalt 88 parameetrit. Parameetrite registreerimissagedus varieerub mõnesekundilisest intervallist kuni kümnete hertsideni, kui mõni parameeter hakkab kiiresti muutuma. Andmete registreerimise kestus on 17–25 tundi. Nõuded salvestite vastupidavusele on väga kõrged, need peavad taluma väga tugevat lööki (kokkupõrget), peavad vastu pidama nii tulekahjus kui ka kuni 6 km sügavuses merre kukkudes. Vette kukkudes hakkab pardasalvesti külge kinnitatud ultrahelimajakas välja saatma signaale. Majakas töötab kuni 30 päeva.
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Varasemad pardasalvestid olid spetsiaalsed magnetofonid, milles magnetlinti keriti ühelt poolilt teisele ja lindi lõppedes vahetati lindi liikumissuunda ning info kirjutati lindi teisele rajale. Uuesti lindi alguseni jõudes hakati esialgset registrogrammi üle kirjutama. Nõukogude Liidu lennukite magnetofonseade oli vastupidavas kerakujulises metallkorpuses, mis oli värvitud erkoranžiks. Niisuguseid pardasalvesteid valmistati Tartu Kontrollaparatuuritehases.[viide?]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Mõlemad salvestid asuvad lennuki sabas, et tagada suurem võimalus salvestite säilimiseks lennuõnnetuses. Lennukis olijad ei pääse lennu ajal salvestitele ligi. Salvestatud informatsiooni saab lugeda ainult spetsiaalse aparatuuri abil.
Lisaks lennuõnnetuste ja muude lennuhäirete analüüsile uuritakse registrogramme ka lennukite lennurežiimide ja pilootide käitumise analüüsiks, et tagada ökonoomsem ja ohutum lennuliiklus.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 National Transportation Safety Board. USA. Cockpit Voice Recorders (CVR) and Flight Data Recorders (FDR). (vaadatud 25.10.2017)
- ↑ Euroopa Lennundusohutusamet. Komisjoni määruse eelnõu VI lisa „Lennutegevus – OPS”, lk. 38. (vaadatud 25.10.2017)
- ↑ SKYbrary. Cockpit Voice Recorder (CVR) (vaadatud 25.10.2017)
- ↑ SKYbrary. Flight Data Recorder (FDR) (vaadatud 25.10.2017)
- ↑ Euroopa Lennundusohutusamet. Komisjoni määruse eelnõu VI lisa „Lennutegevus – OPS”, lk. 39. (vaadatud 25.10.2017)